Jaan Künnapi fotonäitusega „Tõus Araratile 180 aastat hiljem“ tähistatakse Aratati mäe esmavallutuse 180. aastapäeva. Näitus avatakse 28. jaanuaril kell 16 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis.

9.oktoobril 1829.aastal tõusis esimese inimesena legendaarse Ararati mäe tippu Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot (1792–1841), Tartu Ülikooli füüsikaprofessor ja hilisem rektor. See oli esimene kord, mil inimene tõusis üle 5000 meetri kõrguva mäe tippu. Täpselt 180 aastat hiljem plaanis selle mäe tippu jõudmist lisaks eestlaste grupile mägironijad Türgist, Iraanist, Kreekast, Poolast ja Venemaalt, kokku ligikaudu 60 alpinisti.

2009. aasta 9. oktoobri varahommikul jõudis Ararati tippu 19 eestlast. Füüsiliselt raske mäkketõus, mida leevendasid imekaunid looduselamused, on dokumenteeritud alpinisti ja fotograafi Jaan Künnapi kaameraga. Künnap oli sel vallutusretkel Vesilinnu filmirühma fotograaf ja konsultant.

„Filmimiseks ja pildistamiseks tuli üksjagu tahtejõudu rakendada. Kohati hakkas liiga aeglase liikumise tõttu külm. Möllas pinnatuisk ja arvatavalt 15 miinuskraadi. Nagu ikka jäi mõnel mägironijal külma ja vähese aklimatisatsiooni tõttu tipus käimata. Minulgi oli mitu päeva pärast tipus käiku sõrme otsad tuimad. Tipust - 5137 m kõrguselt laskusime sama päeva õhtuks 1700 meetrile. Kokku olime, kahekümne kilose seljakotiga, 15 tundi jalul,“ rääkis Jaan Künnap Shutterfish.net-ile.

Jaan Künnap (s. 1948) on tuntud akti- ja loodusfotograafina, ta on endale nime teinud nii alpinisti kui koolitajana. Noorena tegeles Künnap aktiivselt spordiga, ta töötanud üle kahekümne aasta tuukrina päästelaeval. Alpinism ja fotograafia on mehe hobideks alates 1972. aastast. 1987. aastal omistati Künnapile alpinistide austav nimetus Lumeleopard, mille saamiseks on vajalik tõusta neljale seitsme tuhandesele mäele.1999. aastast juhib Jaan Künnap omanimelist alpinismiklubi. Jaan Künnap on ka Eesti Fotokunstiühingu asutajaliige.

Fotonäituse avamisel esitletakse ka digitaalset kaarti „Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil“. 19. sajandil ja 20. sajandi algul osalesid paljud Eestiga seotud teadlased Peterburi TA ekspeditsioonidel, mis suunatud polaaralade ning Siberi avastamiseks ja uurimiseks.

Heaks tavaks kujunes, et geograafilisi objekte nimetati oma eeskujude või kindlat piirkonda esimesena uurinud teadlase järgi – näiteks Middendorffi mägi või Tolli neem. On nimetusi, mis vajunud unustusehõlma, kuid siiski leidub ka tänastel maakaartidel mitmeid objekte, mis kannavad Eestiga seotud teadlaste nimesid.

Erki Tammiksaare (EMÜ teadusloo keskus), Terje Lõbu (TÜ ajaloo museum) ja Veronica Irmanni (TÜ loodusmuuseum) koostööna on valminud digitaalne kaart, millel leiab 188 geograafilist objekti, mis nimetatud 58 Eestiga seotud teadlase või maadeuurija nime järgi. Kõik kaardil nimetatud objektid on kajastatud vanadel kaartidel, reiskirjades või muudes märkmetes.

Lisainfot:

• Jaan Künnapi elulugu ja ülevaade fototööst Wikipedias: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_K%C3%BCnnap
• Jaan Künnapi koduleht: http://jaankynnap.eu/
• Digikaart "Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil" - http://unite.ut.ee/teadus/
• Näitus Jüri Raamatukogus - http://www.jyri.lib.ee/uritused/article_id-252

Pildid